|
Imeline taim minevikust – Kaarob! - jaanikaun
Kuna Eesti lugejaskonnal puudub ülevaade sellest unikaalsest, antiiksest ja väärtuslikust viljast, siis püüame selle artikliga seda tühimikku täita. Et tegu on äärmiselt väärtusliku toiduainega mis aga kahjuks eestlaste toidulaual veel üsna tundmatu on, siis vajab antud teema põhjalikku lühiülevaadet nii bioloogilisest, ajaloolist – arheoloogilisest kui ka kasutamise laiaulatuslikust aspektist lähtuvalt, sealjuures kaarobi asendamatust meie menüüs.
Milline on kaarobipuu? (Leguminosae või Fabaceae)
Huvitav, et kaarobi seemned kasvavad kaunades puul, mis kuulub rohkearvulisse herneste perekonda kuhu kuuluvad peale kaarobi veel magusad herned, pähklid, sojaoad ja aedoad. Puu on algselt pärit Kesk – Idast, Araabia poolsaarelt, kuid kasvab nüüdsel ajal igal pool, kus kliimatingimused ja muld on sobivad. Kaarobipuid võib leida Austraaliast, Aafrikast, Lõuna – Ameerikast, Mehhikost, Kaliforniast, Arizonasest, Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist ja Prantsusmaalt. Puu on igihaljas ning kasvab 15 – 17 meetri kõrguseks. Et pisikesest õiest saaks 10-30 cm pikkune kaun, selleks kulub 11 kuud. Ta kannatab temperatuuri -6°C kuni 50°C ning kasvab hästi ka väheviljakatel, soolarikastel, kivistel, liivastel ja savistel maastikel. Siiski ei armasta ta väga niisket pinnast ja kohti, kus vee äravool on halb. Ta suudab vilja kanda ka põuaperioodil ning seetõttu on tema viljad nälja ja põua ajal väärtuslikuks toiduks kõigele elavale.
Kui iidne on kaarob?
Söestunud kaarobipuud ja tema seemneid, on leitud Iisraelist väljakaevamistelt, mida dateeritakse aastast 4000 e.Kr.; samuti on seemneid leitud ka haudadest Egiptuses. Seega teati ja kasutati kaarobipuud juba aastatel 3500 e.Kr.
Piibliuurijad leiavad, et tähendamissõnas kadunud pojast Luuka evangeeliumis viitab Jeesus kaarobipuu viljadele. Selle salmi kreekakeelses tekstis kasutatakse kauna kohta sõna „keratin“, mis tähendab „väikest sarve“ ning kaarobipuu vili on kujult sarvekese sarnane, ka kaasaegses kreeka keeles tähistab kaarobipuu vilja sõna „keration“. Arvatakse ka, et Ristija Johannes toitus kõrbes kaarobipuu viljadest, see arvamus on nii laialt levinud, et vilju kutsutaksegi teise nimega jaanileivakesteks ehk püha Johannese leivakeseks(Saint John’s Bread)
Kaarobi kasutusala laiaulatuslikest võimalustest!
Kalliskivide – ja kullatööstus on kaarobipuuga seotud juba iidsetest aegadest. Kaubavahetuses on väga oluline täpne mõõt. Arvatakse, et vanaaja kaupmehed kasutasid teatud seemneid, mille kaal on suhteliselt püsiv, kalliskivide ning kulla kaalumiseks. Nende seemnete seas olid ka kaarobipuu seemned. Kreekakeelsest sõnast „keration“ on tulnud sõna „carat“ ja sellest ka meile tuntud karaat, mida kasutatakse mõõtühikuna kullaäris tänapäevani.
Purustatud kaarobikaunu kasutatakse loomasöödana. Kaarobi seemnetes sisalduvat kummivaiku kasutatakse väga laialdaselt erinevates tööstustes. Teda leiab kosmeetikas, farmatseutikas, puhastusvahendites, liimides, fotopaberites ja väga paljudes muudes kohtades. Kaarobipuu puit on väga kõva ning peene kiuga, treialitööks ning mööblitööstuses on see puit väga hinnatud .
Kaarob toidulaual… 
Kuna kaarobikaunad on looduslikult magusad, suhkrusisaldusega kuni 72 %, siis kasutatakse teda söögiks kui maiustust. Nii mäletavad 20-te ja 30–te ajal Eesti turgudelt tolle aja vanemad oma lastele maiustusteks magusaid kaarobi kaunu ostnud olevat ja see maiustus olnud üsna populaarne igat sorti laadaliste seas ja eriti maitses pisikestele maiasmokkadele. Tänapäeval valmistatakse lisaks sellele veel kaunadest kakaosarnast pulbrit, mida saab lisada kuumale või külmale sojapulbrijoogile või piimale. Niiviisi valmistatud kaarobijahu segatakse nisujahuga ning valmistatakse näiteks pannkooke ning erinevaid kondiitritooteid. Jahu, mis on valmistatud seemnetega kaunast, on väga kiudaineterikas ning seda kasutatakse hommikusöökides. Peenemast jahust valmistatakse maiustusi, komme ja šokolaaditaolisi tahvlikesi. Kaarobi seemnetest saadakse kummitaolist ainet, mida kasutatakse stabilisaatori ning paksendajana paljudes toiduainetes, seemnejääkidest, tehakse tärklise – ning suhkruvaba jahu, mis sobib väga hästi diabeetikutele.
Röstitud kaarobiseemneid saab edukalt kasutada ka aseainena kohvile, see on üsna levinud näiteks Saksamaal. Hispaanias on röstitud seemneid segatud kohviubadega.
Kuna kaarob on 100 % naturaalne aine, looduslikult magusa maitsega ,sest omab kõrget suhkrute sisaldust(sahharoos, glükoos, fruktoos),siis sobib ta hästi asendama suhkrut. Oma maitselt meenutab kaarob kakaod ja šokolaadi, kuid temas ei ole kofeiini ega theobromiini, mis tekitavad sõltuvus ja allergilisi nähtusid. Need kaks ainet on stimulandid, mille kõrvalnähtudeks võivad olla ärevustunne närvilisus, iiveldus ning südamepekslemine. Seetõttu on kaarobijoogiga hea asendada kakao ja šokolaadi tarbimist. Kaarobis puuduvad ka sellised kahjulikud ühendid, nagu fenüületüülalaniin, türamiin, mis mõlemad on migreeni ja allergia allikateks ja on esindatud näiteks šokolaadis. Ka oblikhape, mis pärsib kaltsiumi ja tsingi omastamist ja on šokolaadi koosseisus, puudub kaarobis. Kaltsium ja tsink on kauni ja terve naha jaoks vajalikud. See seletab, miks on kaarobit ajalooliselt tarvitama harjunud naiste nahk nii kaunis, näit. Hispaania jt. Vahemeremaad. Kaarobil on oma osa ka hea figuuri loomisel. Olles vähese rasvasisaldusega ning looduslikult magus vähendab ta vajadust teiste magusate, kuid kaloririkaste maiustuste järele. Kaarobis mitte ainult ei ole kolesterooli, vaid ta ka vähendab liigse kolesterooli omastamist organismis, parandades soolestiku motoorikat, kuna on rikas lahustumatute kiudainete poolt. Väga väärtuslik on kaarob oma madala soodiumisisalduse tõttu. Ta on samuti vitamiinide A , B1, B2, B3, ja D – ning selliste mineraalainete rikas nagu: kaltsium, fosfor, kaalium, magneesium, raud, mangaan, baarium, vask, ja nikkel. Seda kõike organismile optimaalses koguses. Teadlased on hiljuti avastanud kaarobi antioksüdatiivse omaduse, samuti parkainete balansseerituse töötu on tal antihemorroidaalne kohalik mõju , ning tugev antibakteriaalne efekt ja soolestiku ärritust vahendav toime. Teadlased on tuvastanud kaarobi efektiivset toimet kaksteistsõrmiku haavandile ja funktsionaalsele diarröale (kõhulahtisus). Teadlased soovitavad kaarobit tarvitada päevas minimaalselt 20 g.
Kaarob on iidne unikaalne ja väga vajalik lisand ja uuendus meie menüüs ning igapäevases toidusedelis, mille pidev tarvitamine toob endaga kaasa stabiilse energia tõusu ning vitaalsuse. |
